Eelmise nädala teisipäeval, 29. märtsil toimus Valgas järjestikuliselt kolmas “Maailm on mu tagaõu!” infopäev. Sel korral viisime selle läbi kuuele noorele vanuses 19-25, kes osalevad Valgamaa Töötukassa tööklubi programmis, ning omaalgatuslike ideede asemel mõtlesid noored hoopis oma tugevuste peale.

Ajavahemikus kell 10.00 – 13.30 toimunud infopäeva alustas Siiri taas oma Kolumbias käimise looga, kuid sel korral keskendus ta ka rohkem Euroopa Vabatahtliku Teenistuse programmi tingimuste tutvustamisele ning soovituste andmisele, kuidas üks Valgamaa noor saaks leida endale saatva organisatsiooni ning mida tegema peaks, et vabatahtlikuks minna.

Omaalgatuslike ideede asemel vaadati selle grupiga aga hoopis iseenda sisse. Seda tehti meetodil “Mina kui raamat”. Nii said osalenud mõelda sellele, et kui nad oleksid raamatuks, siis mis võiks nende pealkiri olla, milline esikaas välja näha, millisesse žanrisse see raamatu kuuluks, mis selle eessõnas öeldaks ning mis oleksid selle raamatu pealkirjad.

Pärast üksteise raamatute tutvustamist, mille tegemisel said kõik kuus osalenud noort oma joonistamisanded ja loovuse proovile panna, mindi raamatu kirjutamisega edasi. Seejärel said noored mõelda oma tugevate ja heade isikuomaduste, oskuste-teadmiste peale ning mis neid eriliseks teeb.

Infopäeva lõpus said noored oma raamatusse kirja panna, milles nad head on, mida neile meeldib teha ning mis oleks selline töö, mida nad oleks täiesti nõus vabatahtlikult hobikorras tegema. Siiri tõi siinjuures Apple’i asutaja Steve Jobs‘i näite, kes ütles, et Sa pead tegema seda, mida Sa armastad ning just selle järgi valimagi töö, mida Sa tegema hakkad.

Lisaks rõhutas ka Töötukassa karjääriinfo spetsialist Merike Tõldsepp, kes infopäeva tööklubi noortele organiseeris, et tööandjatele väga imponeerivad töötajad, kelle silm särab, kui nad räägivad oma tegemistest. Ja vabatahtlik tegevus võib väga lihtsalt anda seda võimalust oma silmad särama saada, tehes seda, mis Sulle meeldib.

Osalenud noorte tagasiside infopäevale oli väga positiivne. Nad ei suutnud uskuda, et mõni tööklubi kokkusaamine võiks niivõrd lõbusaks kätte ära minna. Samuti tõid nad välja, et said juurde teadmisi vabatahtliku töö tegemise võimalustest ning kindlasti soovitaksid teistele noortele ka sellisel infopäeval osalemist.

Nii leppisime Töötukassa karjääriinfo spetsialisti Merike Tõldsepaga kokku ka teise töötutele noortele tehtava “Maailm on mu tagaõu!” infopäeva, mis toimub selleaastase Euroopa Noortenädala (15.-21. mai) raames teisipäeval, 17. mail kell 11.00 – 14.30 taaskord Töötukassa maja esimesel korrusel.

Järjestikuliselt järgmine, neljas infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimub juba nädala pärast, 15. aprillil kell 11.50-15.20 Tõrva Gümnaasiumis.

Väga vahva teine infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimus ühel päikeselisel märtsikuu kolmapäeval, 16. märtsil 25-le Keeni Põhikooli 5.-9. klassi noorele kooli ruumides.

Omaalgatuslike ideede arendamise juures tulid Keeni noored välja kolme peamise ideega, mille algatamisele nad on valmis kaasa aitama. Nad tahavad algatada fotograafiaringi, moekunstiga seotud erinevaid tegevusi ning hakata ise tantsuringi tegema.

Seekordset infopäeva käis taas Siiri läbi viimas. Nagu esimesel korralgi rääkis ta põgusalt sissejuhatuseks, millest sündis infopäevade mõte ning mida järgneva 3,5h vältel tegema hakatakse.

Sellele järgnes pildilugu Siiri vabatahtlikust teenistusest Kolumbias kevadel 2009, kus oli välja toodud värvikaid ja emotsionaalseid seikasid, mida ühele eestlasele võib tekitada Ladina-Ameerika kultuuriruumi sattumine.

Siiri rääkis lugusid selles, kuidas see EVS projekt teda ise välja valis, saades sellest teada 2 kuud enne minekut, ning mida ta selle raames Alma de Nino lastekodus töötades nägi ja tegi. Eraldi osa kuulus seal tehtud kunstiprojektile “Liblikaid Alma de Nino lastelt”, mille läbiviimisele aitasid koha peal kaasa kaks eesti tütarlast ning läbi annetuste 87 eestlast.

Siiri peamine sõnum sel korral oli, et alati ei pea endal kohe ressursid omast käest võtta olema – kui Sa piisavalt usud oma ideesse ning oled kogu hingest seda ellu viima, siis tuled ka leidlike ideede peale, kust puuduvaid ressursse idee teostamiseks leida.

Pärast loo kuulamist asuti Keeni Põhikooli vene keele klassis, kus infopäev toimus, korralikult mööbeldama ning noored said 5 minuti vältel panna nii palju omaalgatuslikke ideid kirja seinte peal olevale neljale lehele, kui neil pähe tuli.

Keeni koolinoored tulid selle ajarünnaku käigus algselt välja selliste kohati humoorikate omaalgatuslike ideedega: autopesula, uus teletorn, moedisain, fotograafiaring, kasvatame banaane, ehitamine mac’i, söömisvõistlus, ehitada tiik, trummi mängimise ring, ehitada saun, ehitada hüppesild, käsitööring, tiibklaveri õpetuse ring, tasuta söögipunkt õpilastele, CS 1.6 meistrivõistlus, joonistamise võistlus, malevõistlused, kabevõistlused, koolile bassein ja saun, net igale poole, loomanäitus, rattamatk, lauluring, kokandusring, näitering, tantsuring, näitused, Restus spordipäev tihedamini, sisebassein, vesiaeroobika, poksiring, ballet, hip-hop, talendi jaht, sumo, judo, karate, jujitsu, lauluring, kunstiring, filmiring (ise filmide tegemine), tae-kwon-doo, ajujaht, õppevõimalusi, kooli kohvik, raamatuklubi (lugemisring), (õudus)filmide festival, aeroobika, rohkem huviringe, rohkem ekskursioone, tammeaed, disainiring, etiketiõpetuse ring, seksiõpetus, suvelaagrid, interneti punkt, kitarriõpetuse ring, ehitame jalgpalliplatsi, ehitame korvpalliväljaku.

Seejärel said kõik osalejad taas mööda klassi ringi käia ning valida 3 ideed, mille teostamise juures nad oleksid nõus ise käed külge panema. Kui kõik olid valinud ühe idee, siis said nad käia välja peamised omaalgatuslikud ideed, mida soovivad oma kooli või kodukohta.

Väljavalitud ideed, mille üle hiljem hääletama hakati, olid järgmised:

• tantsimine / aeroobika
• tammeaed (park)
• väline vabaajaveetmise koht
• näitering
• filmiring (ise teeks filme)
• fotograafiaring
• ujula
• kooliraadio
• sumoring
• poksiring
• disainiring (moekunst)
• trummiring
• (õudus)filmi festival
• skatepark (sise/välis)

Nende ideede hulgast valiti välja 4, mille juures hakkasid isemoodustunud grupid täpselt ideed lahti mõtlema: tantsimine / aeroobika, fotograafiaring, kooliraadio ja disainiring (moekunst). Kõige enam huvilisi oli fotograafia ning moekunsti ringi juures. Kooliraadio idee jäi sel korral edasi arendamata, kuna grupp jäi liiga väikeseks.

Ülejäänud ideede puhul hakati seda lahti kirjutama, detailsemaks arendama ning hiljem pandi paika ka tegevuskava, kus kirjas ajaliselt, kes mida tegema hakkab.

Fotograafiaringi ideed arendava grupi liikmed käisid välja, et ring võiks toimuda 1 kord nädalas koolis ning ühe ringitunni kestuseks võiks olla 2 tundi. Ringi võiks juhendama hakata professionaalne fotograaf. Pildistatakse loodust ja linde näiteks.Fotograafiaringi käivitamiseks panid noored järgmised vajaminevad vahendid: fotoaparaat, pilditöötlusprogramm, arvutid töötlemiseks.

Lisaks võiks fotograafiaringi tegevuste raames kohtuda teiste fotograafeerivate noortega Eestis ning välismaal. Välismaale minekuks teevad noored projekti ja lähevad teisse riiki koos teiste noortega fotografeerima. Minna võiks naaberriikidesse ja teistesse Euroopa riikidesse. Ja tehtud piltidest tehakse näitus. Muuhulgas tegid selle grupi noored endamisi ka nalja, et panevad kolm kasukat selga ja lähevad Alaskale pingiivne pildistama

Esimese sammuna arvasid noored, et lähevad rääkima kooli juhtkonnale oma ideest. Esimese fotograafia tunni ajaks panid nad kolmapäeva peale koolivaheaega, kui 8. tunni ajal toimuks esimene kokkusaamine.

Teine grupp keskendus oma tantsutrenni idee välja arendamisele. Selle idee kasvas välja sellest, et varem oli noortekeskuses olnud tüdrukutele tantsutrennid, mida enam erinevatel põhjustel ei toimu. Nii mõtlesid tüdrukud, et hakkavad ise tantsutunde läbiviima.

Nad panevad ise tantsud kokku erinevatest tantsustiilidest (hip-hop, line-tants, jne), õpetavad seda teistele soovijatele ning hakkavad käima erinevatel üritustel esinemas. Läbi esinemise soovivad nad iseendale rohkem reklaami teha ning saada tantsuringi rohkem huvilisi.

Tantsuringi toimumise ajad lepivad nad omavahel kokku ning hakkavad tantsima vähemalt 2 korda nädalas. Toimumiskoha osas arvasid nad, et see ruum peab olema suurem kui noortekeskuse saal ning arvasid, et Sangaste seltsimaja võiks olla täiesti sobiv selleks.

Tantsuringile vajalike vahendite saamiseks teeksid nad heategevusüritusi ning otsiksid lisaks ka veel toetajaid, et muretseda esinemisriideid ning muusikat tantsudeks.

Esimese sammuna lubasid tüdrukud hakata teiste hulgas reklaami tegema ning peale koolivaheaega ringi tegevused algust teha.

Kolmanda idee – moeringi grupp arendas oma idee väga terviklikuna välja. Esmalt käisid nad välja, et neil oleks oma logo vaja ning kohe tuleks luua ka oma blogi, kus saaks oma ringi tegemisi kajastada. Kõik ringis osalejad peaksid maksma ka selle osalemise eest tasu, mille eest saaks vajalikke vahendeid muretseda.

Ring hakkaks toimuma kord nädalas ning ringi jaoks esimeste vahendite saamiseks seavad noored üles riiete kogumispunkti ning ennekõike keskenduks disaini/moering taaskasutusele. Ringi tegevuses hakkavad osalema ideed välja arendama hakanud noored ise ning kaasatakse ka teisi noori 5.-9. klassidest. Ringi toimumiskohaks hakkab olema käsitööklass.

Muuhulgas mõtles grupp ka sellele, et neil on vaja hakata oma raamatupidamist pidama. Lisaks on neil vaja modelle ning siinjuures toodi vajadus ennekõike meesmodellide järgi välja. Siin vääriks ka mainimist, et selles ideegrupis oli ka nii mõnigi poiss, kes selle idee käivitamisest huvitatud oli

Valmis riideid hakkavad nad pildistama ning panevad üles oma blogisse, müüvad laadal ning korraldavad 2 korda aastas oma koolis moeshow (kevadel ja sügisel).

Esimese asjana lubasid selle grupi noored minna käsitööõpetajaga peale vaheaega rääkima ning seada üles riiete kogumispuntkid.

Lõpus loositi osalenud noorte vahel ka sel korral välja Euroopa Noored Eesti büroo poolt välja antud raamat Liis Kängseppa kirjutatud raamat “Hüppasin ellu tundmatus kohas. Kümme lugu Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest”, mille sai 6. klassi õpilane Alari Albrecht. Lisaks läks kaks eksemplari seda raamatut ka kooli raamatukokku kõigile laenutamiseks.

Tubli töö, Keeni kooli noored, sellise toreda aktiivse ning naerust pakatava mõttetöö eest! Jääb vaid üle loota, et kõik need ägedad ideed ka peagi teoks teete!

Lisaks suured ja siirad tänud ka kooli huvijuhile Vete Hainsoole ning õppealajuhatajale Saima Tellile, kes olemise Keeni koolis väga külalislahkeks ja oodatuks tegid!

Vaata seekordse infopäeva pilte meie Facebooki fännilehelt ning Keeni Põhikooli kodulehelt.

Järgmine noorte vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse infopäev “Maailm on mu tagaõu!” leiab aset tuleval teisipäeval, 29. märtsil kell 10.00 – 13.00 Valgamaa Töötukassas.

Täna, 3. märtsil leidis aset esimene vabatahtliku tegevuse ja omaalgatuse infopäev “Maailm on mu tagaõu!” Valgamaal. Esimene infopäev toimus Tsirguliina Keskkoolis ja sellel osales 34 õpilast.

Projektiideede välja arendamise osas tulid noored välja 6 läbimõeldud projektiideega, mida nemad saaksid kohe praegu vabatahtlikuna oma kodukohas algatada. Põnevamateks ideedeks oli käivatada Tagulas noortetuba, koolis suusatunnid ning viia läbi üle-vallalised vanakraami laadad.

3,5h kestnud infopäeva alustas Siiri Liiva põgusa projekti tutvustusega – miks see on ellu kutsutud ning mida see läbi saavutada tahetakse. Ta tõi välja, et oma kogemusele tuginedes tundis ta, et Valgamaa noored võiksid rohkem teada nii vabatahtliku tegevuse kui ka omaalgatuse võimalustest ning mõelda reaalselt selle peale, kuidas nad oma ideid juba täna teoks saaksid teha. Kuulajaskonna seas oli noori alates 5. klassist kuni 12. klassini ning üle poolte õpilasesinduse liikmed.

Seejärel rääkis Siiri oma vabatahtliku lugu – kuidas ta oli pool aastat Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu Kolumbias, mida ta seal koges ja nägi, kuidas tema igapäevatöö Kolumbia lastekodus välja nägi ning miks ta otsustas võtta seal olles ette kunstiprojekti “Liblikaid Alma de Nino lastelt”. Oma näitega innustas ta infopäeval osalevaid noori mitte kunagi leppima “ei” vastusega, vaid otsima loovaid ja leidlikke lahendusi oma ideede ellu viimiseks.

Kui lugu kuulatud ja vabatahtlikuks minemise teemal muljetatud, asuti infopäeva kõige olulisema osa juurde. Hakati välja mõtlema omaalgatuslikke ideid, mida Tsirguliina kooli noored tundsid, et tahaksid kas või homme päev hakata oma kodukohas ellu viia. Selle jaoks pandi kooli väikese saali seintele erinevatesse kohtadesse 6 erinevat pabertahvli lehte, kuhu siis kõik pidid kirjutama 3 erinevat ideed.

Algsed ideed, mida osalenud noored 5min kestnud kiirajurünnaku raames välja pakkusid: suur ühtne jaanipäev, uus küla, suurem ühine ANK, rohkem mänguväljakuid, sportimisvõimalusi juurde (kergliiklusteed, staadion (korralik), jms), valdadevahelised võistlused, jalgpalli ja võrkpalli võistlused oma külas, arvutitoad, renoveeritud majad, ujula, ujumispark, eraldi saal, ratsutamiskool, lõbustuspark, hea kool, rohkem mänge, rohkem pidusid, Sooru külasse rohkem ringe, rohkem ühistegevust, parimaid lapsi, usaldust, lubaduste pidamist, park (mänguväljak), suusarajad, rohkem üritusi, väike laululava, SPA, ühine laager, normaalsemaid poode, renoveerida vanad hooned, traitsioonilised suusavõistlused, noortekeskus Õru valda, vanade asjade  müük, koolitused, trennid (korv- ja jalgpall), Iigastesse pood, Muhkva mäele trampliin (see asi, mis inimesi üles veab, see võiks olla teatud päevadel ja seal võiks olla lumelauavõistlused ja muud , külla oma kino, lastepark, kus igas vanuses noored võivad käia, suurem raamatukogu, loomaaed, rohkme aidata kodutuid loomi, koeri, asfalttee jalgratturitele, suusad, tantsupidu, tööd tahaks, laulupidu ka, lauluringid, riietepoode, liinibusse juurde, kooli või suurema grupiga aidata kodutuid loomi, normaalsed inimesed (kooli), jaanitulesid, kelgumägi, aidata lastekodu lapsi, ilus kodumaa, arvutiruum, kus kõik saavad olla, suuremad peod külla, laulupidu, küladeses korralikud külakeskused, laagrid, ATV sõidukeskus, kus saab Tõlliste vallas sõita grupiga, suustamine kooli, küla jaanipäev, kunstipäev, talvemängud, terviserada, ralli, rohkelt üllatusi, igakuine vallaleht, rohkem õnne, rohkem raamatuid kooli, tantsuringid, kooli häid lapsi, sport, ühised suvepäevad, rohkem tegevusei noortele (ka Tsirguliinast väljaspool elavatele noortele, rattamatk, puhkamisruum, põlluralli võistlused, lumelinna ehitamisi hulga rohkem, rõõmu, korralik rand, tegevusi noortele, huviringid kultuurimajja, erinevad võistlused külanoorte vahel, ujumiskoht, puhtad järved/ujulad, normaalne arstipunkt, koristuspäevad suuremate gruppidega või küladele oma küla noorte poolt, korralik mets, noortekoolitused, rohkem võimalusi huviringi läbi viia, noored võiksid vanainimestel vabatahtlikult abis käia, Laatresse korralik atraktsioonide, riietusruumi ja tualettidega rand, jõusaali, trummi mängida, kooli rohkem inimesi, katkised ja ohtlikud majad likvideerida või renoveerida, et inimesed viga ei saaks – ainult inimeste ja valla nõusolekul, noortetuba Tagulasse, talgud (küla), rockiklubi, ujumiskohta pingid, puhvet, vms, bussijaama märk, igasugused mängud, koerapark, üritusi kogu vallale, lahedad laagrid, rohkem prügilaid (et ei vedeleks igal pool prügi).

Kui kõik need ideed olid kirja pandud, said kõik noored käia läbi kõikide lehtede juurest ning valida mõttes 3 ideed, mille teostamisele nad tahaksid  kaasa aidata. Seejärel pidid nad nende 3 idee hulgast valima 1 idee, mis neile kõige südamelähedasem ja huvipakkuvam on. Siis pandi need ideed kirja. Kokku saadi neid 11 tükki.

Tsirguliina KK noorte populaarseimad omaalgatuslikud ideed olid:

• terviserajad Emajõe äärde (matka- ja suusarajad)
• suusatund kooli
• autoralli (võistlused)
• rockiklubi (istumiskoht, esinemas noortebändid)
• igakuine vallaleht (noored teeksid)
• Tagulasse noortetuba
• Tsirguliina laululava (nagu Soorus)
• jalgrattateed Tõlliste vald (Laatresse, Tagulasse)
• erineva stiiliga tantsuringid
• Tõlliste valla rannaalad/ujumiskohad ujumiskõlbulikuks!
• park
• valla laat (vanakraam, jne)

Nende ideede hulgast valiti hääletamise teel välja 6 ideed, mida hakati 3-4-liikmelistes gruppides detailsemalt lahti kirjutama koos tegevuskava, vastutajate ning võimalike väljakutsete ja seejuures ka plaani B,C-ga.

Üks grupp keskendus jalgrattateede idee arendamisele. Esmalt soovisid nad vallaelanike hulgas teha küsitluse selle kohta, et näha, kas selle vastu on huvi ning kuhu see tulema peaks. Ise mõtlesid noored, et jalgrattatee, millel oleks võimalik sporit teha, võiks läbida nii Tõlliste kui Karula valdasid ning läbida selliseid kohti nagu Sooru, Tsirguliina, Tagula, Laatre, Iigaste ja Vilaski.

Projekti elluviimise juures pidasid nad oluliseks viia idee vallavalitsusse, alustada läbirääkimisi erinevate vallaasutuste vahel (sh kaasata kooli, noortekeskust, noortevolikogu) ning leida sobiv rahastusvõimalus. Projekti aitaksid elluviia projektijuhid, teedevalitsus ning hakkajad noored.

Esimese asjana lubasid selle grupi noored minna oma ideega järgmiste paari nädala jooksul vallavalitsusse.

Teine grupp keskendus valla laada idee arendamisele. Esmaseks asjaks pidasid ka nemad vajalikuks küsitluse tegemist, et teada, kas tahetakse valda sellist laata. Korraldatakse sellist laata 2-3  korda aastas ning see toimuks Tõlliste valla erinevates (suuremates) külades. Laada korraldamise osas pidasid nad vajalikuks minna vallavalitsusse rääkima selle korraldamise soovist. Läbiviijatena ja vastutajatena nägid nad laatade läbiviimisel vallavalitsust ja vabatahtlikest noori.

Laada nimi tuleks vastavast aastaajast, millal laata läbi viiakse. Laada sisu osas pakkusid nad, et võiks lisaks müüjatele olla ka esinejaid. Kindlasti peaks olema olemas ka WC ja parkla ning ürituse reklaamimiseks peab seda kuulutama mitmetes kanalites (plakatid, vallaleht, raadio). Müüdava kauba osas mõtlesid nad, et need olenevad laada toimumisajast, aastaajast ja kohast. Lisaks pakkusid nad välja palju kaubad maksta võiksid ning veelgi korralduslikke küsimusi.

Esimese sammuna lubasid selle grupi noored minna vallavalitsusse oma ideed tutvustama ning teha avalduse selle läbiviimiseks.

Kolmanda grupi moodustasid Tagula noored, kes tahtsid oma külla toimivat noortetuba. Iseenesest oli varasemalt hakatud noortetuba Tagulas käivitama, kuid mingi hetk võeti noorte käest võtmed ära ning noortetoa idee vajus ära. Noortetoa sobivaks asupaigaks pidasid noored kultuurimaja, kus siis oleks noortetoal oma konkreetsed vastutajad (kellel on noortetoa võtmed)  ja sise-eeskirjad ning võimalus kasutada erinevaid tubasid, mida noored ise korda remondiksid.

Noortetoa olemasolu pidasid noored vajalikuks, et muuta noori aktiivseks ja et talvel oleks sooja kohta, kus noored saaksid olla. Idee teostamisel pidasid nad oluliseks pidada läbirääkimisi Tagula kultuurimaja eest vastutava külaseltsi esinaise Evega ning lootsid siinjuures tuge valla noorteorganisatsioonidelt (Tõlliste noortekeskus TANK ja noortevolikogu).

Esimese asjana lubasidki noored minna Evega rääkima.

Neljas grupp keskendus terviseradade loomisele valda Emajõe äärde. See grupp oli oma idee arendamisel kõige pikema visiooniga pakkudes välja, et tervise- ja matkaradade baasil võiks välja arenenda ka spordikeskus.

Esimese asjana lubasid noored minna valda oma ideest rääkima.

Viies grupp arendas edasi kooli suusatundide sisseviimise ideed. Siinjuures julgustas kooli huvijuht Silva Stepanova noori järgmiseks kehalise kasvatuse tunniks võtma kodunt oma suusad kaasa ning minema võimlas jooksmise asemel suusatama.

Esimese asjana lubasid noored uurida teistelt õpilaste toetust nende ideele ning seejärel minna oma ideed kooli juhtkonnale tutvustama.

Kuues grupp pidas oluliseks ideed teha Tõlliste valla rannaalad korda. Selleks pakkusid nad välja erinevate organisatsioonide kaasabil läbiviidavaid talgud käesoleval kevadel, kus siis kõik valla noored ja täiskasvanud saaksid käed külge panna ning oma kodukoha lähedal oleva rannaala korda teha.

Esimese asjana lubasid noored minna valda oma ideed tutvustama.

Infopäeva lõpus loosis Siiri osalenud noorte vahel välja 3 Euroopa Noored Eesti büroo poolt välja antud vabatahtlikku teenistuse lugusid kajastavat raamatut “Hüppasin ellu tundmatus kohas. Kümme lugu Euroopa Vabatahtlikust Teenistusest”. Ja päris lõpus vaadati Euroopa Noored Eesti büroo kodulehel asuvast Telepurgist videot portugali noormehest, kes jättis väga olulise ja mälestusväärse jälje Maidla noortekeskuses vabatahtlikuks olles.

Korraldajad ise peavad esimest infopäeva väga õnnestunuks ning sellest andis tunnustust ka Tsirguliina kooli huvijuhi Silva Stepanova sõnad, kes ütles, et tema jaoks on kõik need ideed väga reaalsed ning ta täiesti usub, et need noored astuvad ka samme nende ideede teoks tegemiseks.

Vaata siit ka Tsirguliina Keskkoolis toimunud infopäeva pilte. Piltide autor on 8. klassi õpilane Lisette Tohus.

Järgmine infopäev “Maailm on mu tagaõu!” toimub kolmapäeval, 16. märtsil algusega kell 11.10 Keeni Põhikoolis.

Projekti “Maailm on mu tagaõu!” logo annab edasi kogu projekti olemuslikku ideed: maailma saab tuua meie tagaõue ja meie tagaõu võib olla kogu maailm, kui hakata tegelema vabatahtliku tegevusega ja teha omaalgatuslikud ideed reaalsuseks.

Projekti logo idee autor on Henri Liiva ja projekti logo kujunduse autor on Timo Arbeiter.

Siit lingilt leiad ka väikese galerii erinevatest logo variantidest, mida koos Timoga sai välja arendatud enne lõpliku variandi paika panemist.

Selles vaimus pühendab 100 miljonit eurooplast oma aega ja oskusi, et aidata abivajajaid ja panustada nõnda oma kogukonda. Pensionärist kunstiõpetaja peab muuseumis väliskülalistele loenguid Euroopa suurteoste kohta. Keskkooliõpilane loeb haiglaravil viibivatele lastele ette raamatuid. Endine jalgpalli rahvuskoondislane teeb treeneritööd oma kodulähedases klubis. Tegutsemiseks on tuhandeid võimalusi.

Selliste jõupingutuste esiletõstmiseks ja kodanike osaluse soodustamiseks juhatas komisjon sisse 2011. aasta, mis on kuulutatud Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaks. Euroopa Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding, Belgia riigisekretär sotsiaalküsimustes Jean-Marc Delizée ja Euroopa Parlamendi liige Marian Harkin esitlesid aasta loosungit: „Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma.”

„Avaldan tunnustust nendele miljonitele eurooplastele, kes leiavad aega maailma paremaks muutmiseks,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding.

„Sisimas suudab igaüks meist abivajajate eest seista ja hoolitseda. Vabatahtlik tegevus tugevdab meie peamisi Euroopa väärtusi: solidaarsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust. Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta väljakuulutamisega avaldan tunnustust nendele, kes muudavad maailma. Nüüd tuleb meil midagi vastu anda ja keskenduda abistajate aitamisele!”

2010. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt väidab kolm eurooplast kümnest, et ta osaleb vabatahtlikuna mõnes tegevuses. Vabatahtlikku tegevust on mitmeti defineeritud ja sellega seondub palju eri traditsioone.

Kõiki neid tegevusi läbib aga ühine joon: kui tullakse kokku, et aidata üksteist või toetada abivajajaid, saavad sellest kasu ühiskond tervikuna ja vabatahtlikud ise. Vabatahtliku tegevuse kaudu saadakse uusi teadmisi, kasutatakse olemasolevaid oskusi ja laieneb sotsiaalne võrgustik, millega sageli kaasnevad uued või paremad töövõimalused, samuti isiklik ja sotsiaalne areng.

Komisjon aitab noortel vabatahtlikus tegevuses osaleda. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames saavad tuhanded noorukid ja nooremad täiskasvanud reisida mõnda välisriiki, et õpetada, edendada kultuurilist teadlikkust ning omandada eluks vajalikke oskusi.

Näiteks aitavad vabatahtlikud Kopenhaageni Verahusi hooldekodus sealsetel puuetega elanikel igapäevaeluga toime tulla. Vabatahtlikud korraldavad neile vabaajaüritusi – maalimine, muusika, mängud, sport ja saadavad neid väljasõitudel.

Et tõsta esile vabatahtlike tööd, soodustada vabatahtlikuna töötamist ja tegeleda neid takistavate probleemidega, on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta neli peamist eesmärki järgmised:

• vähendada takistusi ELis vabatahtlikuna töötamisel;
• tugevdada vabatahtlike organisatsioone ja parandada vabatahtliku tegevuse kvaliteeti;
• toetada ja tunnustada vabatahtlikku tegevust;
• suurendada teadlikkust vabatahtliku tegevuse väärtusest ja tähtsusest.

Nende eesmärkide täitmiseks kutsub komisjon üles liikmesriikide ametiasutusi ja vabatahtlike organisatsioone vahetama head tava. Keskendutakse vabatahtlike väljaõppele, akrediteerimisele ja kvaliteedi tagamisele ning võimalike vabatahtlike ja vabatahtlikuna töötamise võimaluste parimale ja tõhusamale ühitamisele.

Komisjon toetab kogu Euroopat hõlmavaid koostöövõrke, et edendada vabatahtlike organisatsioonide ning muude sektorite (eriti ärisektori) piiriülest tööd ja sellest tulenevat sünergiat.

Vabatahtliku tegevuse aasta jooksul korraldatakse arvukalt üritusi ja viiakse ellu eri projekte. ELi tasandil hõlmavad need:

• Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ringreis: Aasta jooksul sõidavad vabatahtlikud ELi riikides ringi, tutvustavad oma tööd ja kohtuvad ringreisi igas etapis poliitikakujundajate ja üldsusega.
• Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta saated: 27 vabatahtlikku reporterit jälgivad 54 vabatahtliku organisatsiooni tööd ning koostavad audio-, video- ja kirjalikku materjali meedias avaldamiseks. Selle materjali põhjal tehakse aasta lõpus dokumentaalfilm, milles kajastatakse Euroopa aastat ja selle jooksul tehtud ringreisi.
• Neli temaatilist konverentsi, mis on pühendatud vabatahtliku tegevusega seonduvatele põhiküsimustele: 8. jaanuaril 2011 Budapestis: vabatahtliku tegevuse tunnustamine; mai/juuni: vabatahtlike ja nende väärtusliku panuse tunnustamine: oktoober: vabatahtlike organisatsioonide tugevdamine; detsember: tulevikuväljavaateid käsitlev lõppkonverents.

Komisjon teeb tihedat koostööd vabatahtlike organisatsioonide liidu, Euroopa Parlamendi, liikmesriikide, Regioonide komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Nõukogu ja ÜRO vabatahtlikega.

Lisainfo:

• Euroopa vabatahtliku aasta ametlik veebisait (sisaldab ringreisi ajakava)
• Liidu veebisait
• Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait
• Loe pressiteadet erinevates Euroopa keeltes siin

Projekti eesmärgiks on tõsta Valgamaa noortekeskustes käivate ja koolides õppivate 12-26-aastaste noorte teadlikkust vabatahtliku tegevuse võimalustest, näidata neile kohalikke edunäiteid ning innustada neid näitama üles omaalgatust oma kodukohas.

Selleks viiakse vähemalt 15-s kohas (koolid ja noortekeskused) üle Valgamaa läbi noorte vabatahtlikkuse ja omaalgatuse infopäevad “Maailm on mu tagaõu!”, mis kestvad 3 tundi.

Selle jooksul räägivad kaks vabatahtlikku projekti meeskonnast oma lugu: üks vabatahtliku tegevuse ja teine noorte omaalgatusega seotud. Seejärel viiakse mitteformaalse õppe meetoditel läbi ajurünnak teemadel, mida noored tahaksid oma kodukohas ette võtta ning otsitakse ühiselt võimalusi nende realiseerimiseks.

Infopäeva lõpetab Valgamaa noorte vabatahtlike kogemuste illustreerivatest piltidest koosneva näituse avamine, mis jääb igasse kohta kaheks nädalaks ülesse.

Projekti tegevustega loodetakse jõuda umbes 450 Valgamaa nooreni ja kaasata kohalikul tasandil kuni 20 noorsootöötajat.